Õhtuseid heietusi

Palusin emal endale äraoleku ajal naisteajakirju osta. Võtsin siis ühe, et mõnusalt kohvitassi kõrvale sirvida. Ma ei saanud kuidagi pihta, miks on ajakirjas lood “Vananeva naha hooldus”, “Õmble ise kevadine turukott” ja “Vanaema olla on nii tore” – kuniks taipasin kaanele vaadata. “Naisteleht 55+”! Kas tõesti prillid lisasid mulle hoobilt 25+ aastat? Tänks, ema!

Eks Kaubamaja Maximas on kassade juures poodi ununenud asjade riiul. Vähemalt ma arvan, et see peaks seda endast kujutama, või siis on see üks väga imelik dekoratsioon. Peamiselt on seal riiulil laste jalanõud. Kujutan täitsa ette, kuidas mõnel jumbul papudest kopa ette viskas ja ta vaikselt ühe jalast ära susserdas. Aga kui hoolega vaadata, siis on näha, et seal on ka mõni saabas. Saabas! Kontsasaabas! Kuidas see võimalik on?! Kõnnid kabedalt Maximasse ja siis kogemata unustad ühe saapa kuhugi piima- ja lihaleti vahele? Ups!

20160528_152445


Kasper enne magamaminekut: “Kas täna loeme “Ööbikut ja isikut”?


Ja tähtis teadaanne! Kui keegi teab, kus müüakse vot seda jäätist, andku lahkesti märku. Leidsin selle oma sügavkülmast ja ma pean seda veel saama! Jüri Konsumis ei ole! Maximas ka pold! Kus on? Ärge öelge, et ainult Lätis!

20160526_173810

 

Advertisements

Kodumaitel

Nõnnamoodi. 60 kilo lapsi ja 130 kilo tavaari edukalt omaenda valgete käekestega koju taritud. See on nii imelik, kuidas varem tundus Hiina nii kaugel, aga enam üldsegi mitte. Mis see kümme tundi siis lennata pole, sups ja valmis. Hommikul istud masina peale ja juba õhtul kohal. Sööd natuke ja magama ning järgmisel hommikul läheb elu edasi nagu ikka. Lapsed lendavad mul ka nagu vanad kalad, isegi häbi ei tee mulle lennukis. Ja see, mu sõbrad, see on suur asi.

Ahjaa, ja mul on üks nipp edasi anda. Kui su kohver kaalub 29 kilo ja nad tahavad sult 75 eurot selle eest kasseerida, siis võta see üleolev 6 kilo kohvrist välja ja topi nurga taga käsipagasi kohvrisse, mis siis, et see juba ka 10 kilo oli. 75 eurot nagu maast leitud!

Mul on allpool toodud mõned vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Kas me nüüd tulimegi Eestisse? – Nii on.

Kas Kalmer jäi maha, kuidas ta ometi …? – Jah. No kuidagi saab, mis tal üle jääb.

Kas te nüüd ei lähegi enam kunagi tagasi? – Ma ei tea. Ma olen aru saanud, et plaanide tegemine meie pere elus ei toimi. Ma võin plaane teha nii palju kui kulub, elu läheb ikka omasoodu ja tavaliselt hoopis teisel kursil kui minule sobiks. Meil on tagasisõidupiletid tegelikult olemas, augustikuuks. Kas me neid kasutame ja kes meist neid kasutab, seda vaatame siis, kui asi käes. Mulle väga meeldib see ütlus – sellest sillast läheme üle siis kui selleni jõuame.

Miks te tagasi tulite? – No lapsed olid haiged. Kasperil on ikka kurk nii paistes, et õhk praktiliselt üldse läbi ei käi ja hoolimata sellest, et lapsed juba kõrvuni antibiotsi täis olid, kuid selleks tervemaks ei saanud – mõistus saab lihtsalt otsa. Ka Hiina arsti soovitus oli koju sõita. Homme läheme kõrva- ja muude urgete arsti juurde, kes loodetavasti mingit nõud annab. Teiseks, ega suvi Eestis on ka üks kaunis situatsioon, mida tasub nautida. Hiina suvi on ülikuum ja niiske, samas ujumisvõimalustega on kehvad lood. Ma täpselt ei kujutagi ette, mida seal linnatingimustes lastega teha keset juunikuist leitsakut – toas on hirmus palav, õues on hirmus palav ja nii edasi. No kuidagi nad seal elavad, järelikult saab, aga üldiselt expatid kõik põgenevad suveks koju.

Millal Kalmer Eestisse tuleb? – Siis, kui puhkust saab. Loodetavasti juulikuus.

Kas senikaua oled lastega üksi, ootad külalisi ja kutseid glamuursetele ballidele, õhtusöökidele ja teatrietendustele, oled rõõmus, kui keegi läbi astub, koogiga või ilma ja on muidu tore? – Väga hea küsimus! Täpselt nii just ongi!

20160514_121144

Jällenägemiseni!

Siia käib pealkiri

Reede õhtul käisime Jana ja Jukka juures õhtusöögil. Ka haiged lapsed peavad sööma, junõu. Taksiga sups sinna ja taksiga sups tagasi. Läbivettinud ja tilkuv sherpa (mitte higist, vihma sadas lihtsalt) tõi õhtusöögi ukse taha, no selles suhtes on siin tõesti mugav. Me oleme ka sherpaga süüa tellinud nii et vähe pole. Linnas näeb neid igal sammul oma ebaigiga ringi vuramas.

20160521_121911
Meie maja makett.
20160521_121924
Selline on see kuues korrus. Meie maja on vasakpoolne torn. Hoolikalt vaadates on näha põõsaste-puude vahel kalpsavad jänesed ja kanad.

Nüüd siis viimasel momendil avastasime oma majast sauna ja mullivanni! Leiliruum oli tä-pi-pealt samasugune nagu meil kodus. Keris oli küll teisel pool ja kerisepiire teistsugune ja kodus on meil kolm astet, mitte kaks ning termomeeter on ka erinev, aga muidu oli leiliruum täpselt samasugune. Saunas kerkis õhusoojus muljetavaldava 50 kraadini.

Mis ma siis veel teile pajatan…

Juuksurid on siin kõik mehed. Ka naiste juuksurid.

Kõige suurem rahatäht on 100jüäänine (juäänine? jüaanine? jäüünine? ei mina tea). See on 14 eurot.

Kõikidel rahatähtedel on üks ja sama mehike – Mao.

chinesemoney

Oma number kaheksa järgi on nad lausa hullud. Iga teise maja number on 8, 88 või 188. Meie maja aadress näiteks on Global 188 Building, Suhui Road 88. Kõik piletid (nt seal Hot Springsis) maksavad 88 või 188 raha.

Hiinlased ei pidavat väga puhkama, lihtsamate tööde tegijad ei puhka üldse. Kinnisvaramaakler Penny ütles, et tema peab end juba üsna õnnelikuks inimeseks, kuna tal on lau- ja pühapäevad üsna vabad. Mingit puhkust tema ei ole kunagi võtnud. Vennal on tal pood, see on 31* lahti ja mitte kunagi suletud ja vennal ei ole iialgi ühtegi vaba päeva täiskasvanuna olnud. Reeglina tavalised hiinlased pole ka kusagil reisinud (kui järele mõelda, siis üsna loogiline, kogu aeg tööl olles on raske niimoodi reisile minna, et ülemus aru ei saa), aru ma ei saa, kes need sajad tegelased on, keda Finnair oma Airbusidega iga päev Helsingisse lennutab ja kelle pärast lennujaam hiinakeelseid silte ja müüjaid täis on. See on mingi teine tõug. No ühesõnaga, tavaline hiinlane ei ole enamasti isegi oma linnast välja saanud, rääkimata välismaast. Ja siis meie viriseme oma 35 28 päeva üle. Samas pidid naised jääma pensile 50aastaselt. Vat see teeb suisa kadedaks, mul oleks ainult 25 aastat veel ja saakski kotile jääda. Ausõna ma ei tuleks üldse voodist ka välja enam.

Ahsoo jah. Ma sain ju oma okulaarid kätte. Ma olen nüüd neist täiesti sõltuvuses. Ma ei saa aru, kuidas ma enne üldse midagi nägin. Ma tahaks neid kanda nüüd kogu aeg. Tegin pildi ka. Tulime just külast ja saime tibake vihma. Mina olen terve elu olnud lootusetu sirgjuus. Ja vaadake, millised lokid mul siin on (tegelikult pildilt ei ole väga näha vist). See ei tähenda muud, kui et siin sajab kõige ehtsamat lokivedelikku. No see selleks. Kui te arvate, et mu prillid ei ole ilusad või ei sobi mulle, siis ärge palun mulle seda öelge, mulle meeldib elada illusioonides.

20160520_224800

Eile oli siin valentinipäev. Puhtalt sellepärast, et 5.20. kõlab hiina keeles nagu “Kissing you”. K. ütles, et töö juures olid osad isegi pool päeva vabaks võtnud, et peredega tähistama minna.

notbad

20160521_133141
Mulle tundub, et selles poes oli võimalik valentinipäeva puhul 8 – mis siis muud – prossa alet saada.

Nüüd aga siis jälle pakkima, jei! Mu lemmik-lemmik-lemmik tegevus maailmas!

nein

*24+7

Ubad

Olen leidnud veel ühe hea taskukohase asja – põldoad. Kahe ja poole kilone kott maksis 5,23 rembulat (7 rembulat oleks 1 euro). Kui taksoga sõita, soolaube süüa ja purgikokat peale rüübata, saab siin õige odavasti läbi. Oad ei ole küll nii…noh, krehvtised nagu kodumaal, aga siin ongi õhuga suured probleemid, nii et miks juurde reostada, eksole.

Noh, maailmarändurid, kes teist siia USAst, Araabia Ühendemiraatidest, Lätist ja Soomest sattunud on? Rootsit, Hiinat ja Moldovat ma tean. Ärge häbenege, tulge kapist välja!

Meil on lastega väheke kehvad lood. Karmen on söönud antibootikume kaks korda ja tal on ikka angiin, Kasper sööb nüüd teist ringi. Ja tal on ikka angiin. Rada arstikliinikusse hakkab juba sisse kuluma ja mu krediitkaart on saanud korralikult vatti. Tühja sest rajast ja kaardist, oluline on see, et lapsed terveks saaks. Ja siin nad ei paista saavat. Siinses õhusaastes ei ole see lihtsalt võimalik. Kui kellelgi oleks mingeid soovitusi või nõuandeid, mida teha, siis võtan kõik vastu.

Ma olen siin täiesti lõhestunud isiksus.

lõhestunud

Ühest küljest on siin nii palju teha ja näha ja olla. Tahaks ju veel bambusemetsa minna ja Disneylandi ja veel paljudesse, paljudesse kohtadesse. Vähemalt ma sain endale klaasid  prillid ära tellida, täna peaks kätte saame, esimesed prillid – mõtelge!

Teisest küljest ei saa me niikuinii midagi ette võtta, kui lapsed haiged. Kogu siinoldud aja jooksul on olnud vaid paar üksikut tundi (mitte päeva!), kui õhunäit on olnud roheline. Kasper ei saa minna lasteaeda ja Karmen ei saa minna kooli.

Lõhestunud, täiesti lõhestunud.

Aga kodus on ju suvi ja heinamaa! Nii et mis siin ikka rohkem mõelda, tuleme suveks ära koju ning katsume lapsed tehaseseadetesse taastada. Ütlesin küll katsume, aga tegelikult tulen ära ikkagi mina koos lastega. Mõni mees peab ju tööl ka käima. Ma ei tea, kas ma siia kodus olles midagi kirjutan, eks näis.

Meil on piletid esmaspäevaks.

Lõpetuseks mõned rändom pildid.

20160515_113247
Hommikupuder ananassimoosiga.
20160515_144020
Metroo jätab puhta ja kuiva tunde.
20160516_114241
Osta oma lapsele ragulka “Screams of Animal”.
20160516_120534
Väike snäkk.

Sellised lood! Eks loodame helgema tuleviku peale. Seniks kõike head!

Kalad ja kanad

Meil oli tegus nädalavahetus. Laupäeval külastasime Hot Springse ja õhtul paari korterit, pühapäeval käisime linnas eesmärgiga astuda läbi Humble Administrator Gardenist (üks kuulsamaid Suzhou aedu), aga papist poisid nagu me oleme, pelgasime padukat ja selle asemel vaatasime üle hoopis Suzhou muuseumi. Õhtu lõpuks käisime Janal Bayside’is külas. Korterit me ei leidnud, aga kuulasime ühe compoundi aias maailma kõige valjumat konnakontserti. Asi seegi.

Laupäeval käisime Yangshan Hot Springsis ehk Maapealses Paradiisis. Kujutage endale ette – looduskaunisse kohta, mägede rüppe on asetatud kümneid väiksemaid ja suuremaid kuumaveebasseine, mida täidab mineraalvesi otse maapõuest. Olenevalt basseinist oli veetemperatuur 37-45 kraadi. Täpselt paras temperatuur vanade kontide soojendamiseks. Et asjale veel vunki lisada, olid nad ühte ja teise kohta visanud vee sisse aromaatse teepakikese, mistõttu oli võimalik anumaid kutsuda “Ingverivanniks”, “Aaloevanniks” jne. Täiuslik, ma ütlen, täiuslik!

20160514_155042

Ilm oli ilus, õhk oli mahe. Enam paremat päeva poleks me saanud valida.

20160514_144832
Ingverivann oli meie lemmik. Nagu ingveritee sees oleks end leotanud.

Selline oli siis teekotike – paraja jahukoti suurune ürte, taimi ja muud head-paremat sisaldav märss, mis lõhnas meeliülendavalt. Muidu ta ligunes vees, siin me lihtsalt pildi tegemiseks tõstsime selle välja.

20160514_150056

20160514_151908(0)

20160514_155125

Ürituse hailait oli Garra Rufade ehk inimnahasööjakalade bassein. Karmeniga läks seal nii, nagu tema puhul on tavaline – algul ei saa vedama, pärast pidama. Kalad olid seal übernunnud – nii-nii tagasihoidlikult ja ettevaatlikult lähenesid sulle, siis tulid sööma, aga nii pea, kui vähekenegi liigutasid end, panid kohe ajama. Ei olnud nii, et tõmbasid iminapaga end sinu külge nagu kaanid ja enam lahti ei lase. Olid väga hästikasvatatud ja viisakad. Ma ei ole varem nii sõbralikke kalu kohanud. Mõni hästi pisike puges lausa varba vahele, mul oli hirm, et jääb veel kinni sinna.

20160514_155507

20160514_155947

20160514_152202

Karmen oli lõpuks nii julge, et pani jalad pea põlvini sisse. Mina ei suutnud. Mitte hirmust – karta ei olnud midagi. Jube kõdi oli!

Lõpetuseks pildiseeria Auchani kaubanduskeskusest.

20160513_203437
Mingid suvikõrvitsa-laadsed tooted?
20160513_203452
Seened!
20160513_203547
Aaloelehed.
20160513_203522
See peaks olema lootosejuurikas.
20160513_203634
Mangovalik.
20160513_203642
Draakonivili.
20160513_203954
Liigume lihalettide poole. Siin on veel enam-vähem.
20160513_204100
Seda juba õhtusöögiks ei ostaks.
20160513_204104
Neegerkanad?

Edasi läks nii juba nii hulluks, et WordPress ei luba neid pilte avaldada. Kes tahab,  tuleb mälupulgaga minu juurde ja saab.

Kõike head teile uueks nädalaks! Ikka edasi tähtede poole!

20160514_123453

Lapsed ja loomad

Kasper laulab omaette: “Lapsi on maailmas palju. Üks ees või taga, see on tühiasi”. Kes teab, mis multikast see pärit on? Pakkuge!

Kui muusikast rääkida, siis käsi püsti, kes selle Euroviisu asja nii elegantselt ära lahendas, et mul laupäeva õhtul üldse ei kripeldagi, et ma seda ei näe? Peenelt tehtud, pole midagi öelda.

Vahepeal on siin mu palvetele vastatud. Taobao on lõpuks ometi inglise keelde tõlgitud! Baopals.com on selle vahva kaubamaja nimi. Teate, seal on kõike. Seal on isegi selliseid asju, mida ma poleks elu sees arvanud, et seal on. Ma juba hulluläige silmis hakkasin seal virtuaalselt shoppama, aga siis selgus, et ehee, sõbrake, hoia oma hobuseid. Maksta saab vaid WeChat Walletiga (WeChat on umbes nagu FB), Alipay või ühe konkreetse Hiina panga kaardiga. K.-l on muidugi teise panga kaart. Neid esimest kahte ei ole ka nii lihtne teha kui ma sooviks. Ma tahaks, et kõik käiks kiirelt ja mugavalt ja ma ei peaks mitte mingisugust vaeva nägema. Nii ei saa? Elu ei peagi lihtne olema?

Suurendasin mõned päevad tagasi oma sotsiaalset võrgustikku. Tutvusin Janaga. Tal on ka kaks last ja tema maja lausa paistab meie aknast kätte. Mõned päevad on siin nüüd väheke lõbusamalt möödunud, oleme käinud söömas ja shoppamas ja lastega pargis.

 20160512_183725

Sain tema käest teada, et meie maja kõrval on kohe üks kobe puuviljapood. Jäädvustasin selle ka pildile. Vot siin pildil, kui vaadata suurte majade vahele, siis taamal on laevakujuline (mõni aasta tagasi fäänsiks restoraniks ehitatud, vähe aega tegutsenud ja nüüdseks tühjana seisev) ehitis. Ja vaadake, seal ees on üks ere ekraan. Nüüd natukene sellest ekraanist vasakule jäävadki juba meloni- ja ananassiletid. Kui sa nüüd ikka aru ei saanud, kus see kaubanduspind asub, siis järgmine pilt on tehtud vastupidises suunas näoga meie maja poole, nüüd peaks olema selgem.

20160512_190712
Vaadake 40. korrust. Seal, kus tuluke põleb, seal ootavad meid lapsed.

Poes müüakse ainult puuvilja. Kaks ananassi, mis poepoiss kiirelt matšeetega puhastab ja spiraalseks lõikab, maksab 10 raha (umbes 1,3 eurot). Sama palju maksab jupp duriani. See on seesama jurakas, mis mul päisepildil. Minu arvamuse kohaselt see vili ei kuulu toitainete gruppi, aga mida mina ka tean.

20160512_191359

20160512_191519
Nii odav! Nii madalad hinnad! Oleks siis nii. Need kõik on 500g hinnad, pole siin miskit odavat.

Maja taga on keraamikakaupmees oma poe lahti löönud: kaupa pakub ta oma sõidukikastist. Soetan 3 raha (u 40 senti) eest ühe tassi. Vaatan seda ja ei suuda otsustada, kas ma vihkan või armastan seda. On’s see kitš või kunst? See on muidu sama kruus, mis siin. Pilt ka samast. Hinda vaadates nagu võiks kruus meeldida. Miks ta siis ometigi nii kole on?!

tass

Ahjaa, käisime siin vahepeal üht korterit vaatamas. Pildi peal viisakas pleiss osutus kohati hallitanud, imeliku haisuga kahtlaseks pinnaks. Maakler rääkis ilusa ja kurva loo sellest, kuidas see pesakene juba oli ära lubatud ja üürilised olid juba omanikuga käsi löömas, kui sekkus tema, rääkis omanikule musta valgeks, kui head üürnikud tal on ja omanik soostus korterit meile hoidma. Ja et meie peaksime nüüd kiirelt otsustama, kuna niivõrd kaunis apartement läheb turult minutitega, kui mitte sekunditega. Eks me siis otsustasime kiirelt. Loobuda.

Korteri leidmine ajab kuidagi närviliseks ja tekitab kahetisi tundeid. Kui me jaanuaris siin käisime ja kortereid vaatasime, tekkisid meil kriteeriumid, millele korter peab vastama. Tahtsime, et compoundis oleks bassein, et lastel oleks midagi kuumal päeval teha – ujuda siin mujal ei saa – oeh, see on jälle omaette teema – ja selliseid compounde väga palju polegi. Lisaks arvasime, et oleks hea, kui korteris oleks viis tuba. Siinses mõistes on see 4 magamistoaga korter. Ja viite tuba on meil vaja selleks, et lastel oleks oma tuba, meil oma, üks peab olema kabinet, kuna K.-l tihti õhtused-öised koosolekud ja ühe toa hoiaks külalistele (kirjutasin algul külalastele – hehee). Nohja üks on elutuba. Kaks vannituba on niikuinii, master bedroomi juures selline äkilisem ja lastetoa juures väheke softim. Rahaliselt ei ole nelja- ja viietoalisel erilist hinnavahet.

Nüüd aga on kriteeriumid veidi muutunud. Kuna praeguseks on selgunud, et basseinide lahtiolekuaeg on ülilühike – vaid paar nädalat juulis -, sest muul ajal on hiinlaste meelest liiga külm, siis ei ole basseini olemasolu enam isegi mitte vajaduste top kümnes. Pane tähele, seda siis siinsetes tingimustes, kus õhtul kell 21 on õues 24 kraadi sooja ja päevased temperatuurid on 30 ringis juba maikuus. Olulisemaks peame nüüd hoopis normaalse kütte võimalust. Siin on kaks varianti, kas konditsioneer või põrandaküte. Kui muidu poleks ehk isegi hullu, saaks ka konditsioneeriga köetud, siis õhureostuse seisukohalt võttes pole see eriti tark. Toas on kõigil õhupuhastaja, ka meil. Ühest küljest siis hoogsalt puhastaks toas õhku, samal ajal aga laseks kondist värsket saastet peale. Ja talvel on siin saaste kõrgel kogu aeg. Nii pea kui kont seisma panna, läheb aga toas külmaks. Seepärast otsustasime – saagu põrandaküte. Kõik oleks tore, kui selle featuuri eest ei küsitaks kaks korda rohkem raha kui kondiga elamise eest.

20160512_183833
Suzhou õhtu kabineti (pesemata) aknast. Paremat pilti ma ei saa teha, kuna ma ei soovi kätt koos telefoniga poollahtisest aknast välja pista. Teine kord.

Aga ujumise juurde tagasi tulles. Praktiliselt üheski järves ega jões ujuda ei saa, kõik on reostatud. Isegi Yangtze jõedelfiini suutsid nad välja suretada, see ei ole küll guud. Yangtze ei jää muide meist üldse kaugele, Wuxis käies ma enamvähem tajusin, et natuke veel ja olekski. Aga ei olnud, sest et ega Mr Wu mingi hiromant pole ja aru ei pea saama, et kui mina tagaistmel suu lukus istun, siis tegelikult mul hing kisendab, et vii mind Yangtze äärde, siis mul on midagi blogis kirjutada.

Ega hiinlased ise vist rannalõbudest eriti huvitatud polegi, nad ju kardavad päikest nagu tuld. Neil ju see valge naha kultus. Isegi kui kuskil rannas käiakse, siis nii kinnikaetult kui võimalik. Te face-kinit olete näinud?

facekini (1)

Ja basseinid on neil compoundidesse tehtud rohkem nagu pakasuuhha pärast. Et noh, korteriotsijatele hea näidata, näete, meil siin selline suurepärane asutus, lastele, vaadake, madalam osa ja puha. Ja siis tegelikult ei tehta seda asutust lahtigi. Või siis tehakse juulikuus, kui niikuinii kõik expatid on koju ära sõitnud. Aga ega mina ka täpselt ei tea, võibolla on hoopis vastupidi, ma peamiselt refereerin seda, mis mu kõrv ja silm kinni püüab.

Silmaga kinnipüütud infost nii palju, et lugesin, et tabati üks leidlik Huzhou mehike, kes müüs feik jellyfishi. Mis see jellyfish on – meduus? Millimallikas? No ühesõnaga see lödine elukas. Ma muidugi ei sooviks süüa seda ka siis, kui mulle peale makstaks, aga mina olen mina. Hiinlased on hiinlased. Nad siin räägivad, et hiinlased söövad kõike, millel eluvaim sees. Ei mina tea, kas see vaid stereotüüp või päriselt on. Nojah, aga see Huzhou tüüp valmistas siis mingitest jubedatest kemikaalidest seda vedelat ollust ning sai üleöö püstirikkaks. Ei tea, mis nad temaga nüüd teevad? Need tegelased, kes 2008.a mürgist laste piimapulbrit müüsid (54 000 last haiglas, 6 suri), said surmanuhtluse. Lapsi on maailmas palju, üks ees või taga…

Teisal oli piltuudis loomakesest nimega pangolin (mingi sipelga..?), kes oli kinni püütud. Pildiallkiri küsis, kas keegi on kaotanud oma lemmiklooma. Inimesed pildi all kirjutasid üsna häiritult, et pangolin pole lemmikloom, neid püütakse selleks, et neid süüa. Kes tahab süüa sellist looma? Miks???

pangolin

Rahulikku nädalavahetust! Jõudu-jaksu! Head isu!

Kraanikausist, jahisõidust ja vanakooli telefoniaparaatidest

Leidsin ühest fatseeboki asjade äraandmise grupist järgmise kuulutuse. Mis teie arvate? Kui sul on puudu WC-pott Tallinnas, kas kraanikauss Ääsmäel ajab asja ära või mitte? No pikas perspektiivis vist oleks ikka pott parem või ei?

wcpott

Mulle meeldib see uus lähenemine Eesti ajakirjanduses, et ajalehe sisu kujundatakse vastavalt sellele, kust lugeja lehte vaatab. Näiteks kõigepealt lugesin seda lugu. Siis järgmisena jäi ette see. Siis veel see. Ja meeldetuletuseks veel see. Mulle meeldivad sellised personaliseeritud ajalehed! Nad nagu teaks ja tunneks, kus ma elan ja mis mind huvitab. Tõepoolest, vähe kui üldse läheb siinsel laiuskraadil korda Savisaare jalg ja Eesti ilm, maalihked ja surnud kalad on märksa südamelähedasemad teemad.

Pühapäeval käisime sellises imelises kohas nagu Taihu järve okeanaariumis…akvaariumis…veekeskuses…no selles kohas, kus on haid ja raid ja muud elukad. Keskus oli vana ja väsinud, aga kalu ja tuukreid täis.

20160508_121746

Osad olid päris suured. Kalad siis. Nii suured, nagu näha pole näha järgmiselt pildilt. Ainus normaalne pilt, kus kõik vastu ei peegelda, pime ei ole ja kellegi näod loppis pole – ja mitte üks kala ei jäänud normaalselt peale! No võta näpust.

20160508_115428

Kasper avastas sealt mängutoa ja sai seal mängida – aga mitte enne, kui meil olid reeglid läbi loetud.

20160508_121915

Ja kolmandal katsel õnnestus pihta saada ka vanalinnale. Sõime varast õhtusööki elegantses lokaalis,

20160508_154356

peale seda sooritasime sisseoste kohalikus kaubandusvõrgus ja tutvusime vaatamisväärsustega

20160508_165915

20160508_17020220160508_165920

20160508_165927

20160508_165345

20160508_170238
Kui maksid 10 raha, lubati august nukuteatrit vaadata. Kasper siis vaatas, rahvas vaatas Kasperit.

ning kõige lõpuks tegime sulni kanalisõidu luksusliku jahiga, kus lasti kõlaritest otse meie pea kohal meeliülendavaid hiinakeelseid ballaade. Allpool on näha meie jaht. Ja meid ennast ka.

20160508_174923

20160508_174037
Et terve meie pere ühele pildile saaks, seda juba ei juhtu. Aga näete, ma vähemalt teen katset, mu käsi on lapse poole välja sirutatud ja sellest žestist saab välja lugeda kutset tulla pildile.

Hiinlased on üks rohelust armastav rahvas. Kõik terrassid, palkoonid ja rõdud on kaetud ühtlase kihi lillepottidega.

20160508_172455

No siin, saate ju aru, tõesti ei ole võimalik lillepotte kuhugi paigutada. Hea, kui uks ära mahub.

20160508_173634

Aga siin on jällegi üks rohelusse uppunud taga-aed.

20160508_172520

Sa vaata vaid, milline arhitektuuriline lahendus.

20160508_172405

Õhtu lõpetuseks jätsime lapsed koju kiskuma ja ise põgenesime taksoga Auchani. Kaks eurot (edasi-tagasi) nagu niuhti läinud! Ostsin sealt põldube ja keetsin need juba ära ka. Nii pea kui jõmpsikad on uinunud, hakkame filmi vaatama, ube sööma ja…eee…õhtut nautima.

Vot niimoodi möödus meie emapäev.

20160508_200247
Kanajalapood. Sealt saab kanajalgu.

Muudel teemadel. Kas ei ole tobe, et Aliexpress (Hiina leht) saadab kaupa ta-su-ta igale poole maailmas, välja arvatud Hiinasse? Ma tahaks sealt võileivahinnaga asju tellida, ma pole siit selliseid leidnud, aga nad sindrinahad on nõus mulle tavaari ilma saatmiskuluta Eestisse toimetama, aga siia isegi raske raha eest mitte! Jah, ma tean Hiina eBayd Taobaod, aga no kuulge, ma ei oska ju sealt tellida. Keegi ei oska.

taobao

Õhuteemale leidsime ka lahenduse. Sellega meil enam muret ei ole.

Lõpetuseks teile üks võimlemisharjutus. Andke teada, kes ära tegi!

20160507_221239

Praegu oli hea nali. Kasper jookseb vetsust välja.

“Emme-emme, vannitoas telefon heliseb!”

Mina: “Kuidas see võimalik on, teistes tubades peaks siis ju ka helisema?!”

Läheme kohale, telefon on vait. Kasper tõstab toru hargilt ja paneb mulle kõrva juurde: “Noh, kuuled, heliseb ju!”

Oh neid tänapäeva nutitelefonidega kasvanud lapsi…

Kaunist nädala algust! Head möödunud emapäeva!