Maailmas on palju asju, mida ei tohi, aga ikka tehakse

Ma lähen viimasel ajal kogu aeg magama kusagil 2-3 paiku. Olen ka kell 4 läinud, kui väljas juba valge ja linnukesed kisavad. Ärkan aga ikkagi 9-10 ajal, tee või tina. Lihtsalt unenägude teemad saavad otsa ja ongi kõik, edasi ei maga. Kust saaks uusi ja huvitavaid unenägusid? Täna vaatasin Erika Salumäe tütart, aga see oli igav film uni, midagi huvitavat ei toimunud, pidin lõpuks täitsa vastutahtmist silmakesed lahti tegema. Võibolla on asi selles, et ma tihtilugu päeval mõne episoodi ette vaatan…Kes teab.

Lapsed vaatavad praegu täiesti hiirvaikselt “Kevadet”. See on endalegi päris lõbus. Toots võttis just Tali pruudi tantsima ja köster vedas Tootsi nattipidi teise kambrisse nii et värvi kukkus seina pealt. Igasugu huvitavaid küsimusi tekib lastel. Mis asi on kapsaraud? Tritsud? Ristsed? Kes on köster? Miks lapsed koolis magavad?! Jumal tänatud guugli eest, ma isegi ei teadnud, mis riistapuu see kapsaraud on.

kapsa

Mul käisid püksid õmbleja juures. Õmbleja pani täitsa omal algatusel pükstele nööbi ette. Tšeki nööpi!

20160706_194150
Palusin meie ihuhiinlasel kommenteerida, kas on ikka hiina keel. On! Pidi tähendama “Hong Kong ja mingi kohanimi veel”. Kae nalja!

Meil on vahepeal kiired ajad olnud. Meil käisid külalised Rootsi kunni maalt ja koos nendega ja hiljem ka ilma nendeta käisime Polli loomaaias, Tuhala nõiakaevu juures, Lotte kohvikus, Monroe restoranis, maasikatalus maasikaid korjamas, uuesti Polli loomaaias, liikluspargis autodega sõitmas ja jälle Polli loomaaias.

20160710_170247

20160710_181830

20160710_181932_HDR20160710_19200820160710_20014920160711_14525520160713_122610

Pollisse satume me viimasel ajal nii tihti seepärast, et Karmen hakkas seal trennis käima.

20160714_181201
Karmen Pinelli, tujuka märaga, kes kartis parme. Aga vähemalt poseerida oskab paremini kui laps.

Maasikatalus oli viimane isekorjamise päev ja lõõskava päikese käes sai korjatud kastitäis mammusid. Mul on mingi korilase vaev peal, mida rohkem sügise poole, seda enam ma pean sügavkülma saama varusid, muidu ma ei maga hästi. Iseküsimus on, kes neid sealt talvel sööma hakkab, aga noh. Vähemalt on.

20160714_15385720160714_142043

Pilte teen alailma viimase akuraasukese pealt, sest mul on üks röövel, kes pidevalt mu telefoni tühjaks mängib. Aga kui abikaasa küsib, et mida sulle tuua Shanghai Fake Marketilt, siis ära sa jumala eest ütle, et akupanka, vehi ikka tagasihoidlikult käega, et sulle pole midagi vaja.

Aga nüüd ma pean tõttama, sest lapstööjõud juba protestib, et tema ei jõua enam vaarikaid puhastada! Meile jah toodi täna, pandi kausiga ukse taha, kui me alles tudusime. Ütle veel, et magavale kaslasele näriline koonu vahele ei komberda või kuidas see nüüd oligi!

20160714_22440820160714_224421

Kasper praegu Karmenile: “Ma mäletan, kui sa olid 8aastane! See oli AASTAID tagasi!”

Seiklused Sekontias

Mina ei tea, mis autoebaõnn mind on tabanud. Aastaid ja aastaid ei ole mul olnud ainsatki juhtumit auto(de)ga, kus nad oleks mul alla vandunud. No juhtus ikka vahel seda ja toda, aga mitte kunagi selliseid jamasid nagu eile ja üleeile.

20160706_211423
Siin pildil on näha, kuidas mu autost (punast) jahutusvedelikku tilgub.

Aga ma pean ütlema, et ma talusin kogu seda jama vapralt ja mehiselt. Mitte üks pisar ei ole langenud maakamarale kogu selle jaburuse peale. Esimene ehmatus tabas mind eile hommikul check-inni sabas pool tundi enne laeva väljumist. Üks passidest oli aegunud (kehtiv oli kodus olemas)! Laev nina all, aga laevale ei saa, sest lapsel pole dokustaati.

Aga saime selle takistuse oma teelt kõrvaldatud.

Isegi mitte siis, kui Helsingis laevast maha sõitsin ja auto nagu kloun üürgama hakkas ja enam vait ei jäänud, ei heitnud ma meelt. Olin vapper (ja ilus). Ka siis olin väga tubli, kui autoaku ootamatult tühjenes (sorri väikevend, kui sa seda siit loed, ma ei julgenud sulle öelda) ja ma mööda Linnanmäki parklat nagu vaene sugulane igalt autojuhilt “apuvirtaa” küsimas käisin. Lõpuks sain ka, mis te siis mõtlesite. Suht loll tunne oli küll nõutult käsi laiutada, kui abistaja autoaku kohta küsis, et kummal pool see asub, aga oma südames ma ju tean, et ma ei teadnud seda vaid seepärast, et see oli venna auto, millega esimest korda sõitsin. (no kui aus olla, siis ma ei teaks seda oma auto kohta ka, aga las see jääda)

Ka sellest takistusest saime üle.

Edasi oli kõik juba lill.

20160705_121905
Kasperi kõige lemmikum atraktsioon tervel Linnanmäel. Tasus osta 39eurosed käepaelad.
20160705_123330
Okei, ta käis mõnel muul ikka ka. Miks tal see nokakas nii maakalt kuklas on, ma ei tea.
20160705_143510
Saime ikka pussnuge ka, just nagu arvasin. Ma ei ole pessimist, ma olen realist, L.!
20160705_224047
Laevas ahistas keegi karvane elukas lapsi. Poeglapsel on jalas närukskantud pastlad.

Ühesõnaga, Audi vajab radika vahetust ja mina uut autot. Mida ma homme Tartust otsima lähen. Just like that lähen toon omale uue massina.

Ja lõpetuseks Kasperi luuletus (omalooming):

Kui väljas on pakka’

siis toas on vakka.

Autori sõnul võib lugeda ka teisipidi.

Jäta hea töö*

No täiesti ajuvaba päev! Kuis nii saab, minu pea ei võta…

Kõigepealt oli vaja oodata sõbrannat, kes pidi saabuma kell 14. Kell 14 sõbranna helistas – tal auto katki – pidurivedelik lekib – autoga sõita ei saa, ei saa tulla. Tagantjärgi on ilusti näha, et see oleks pidanud mind ettevaatlikuks tegema. sest elu on näidanud, et ma kohe pean teistega kõike võidu ja sünkroonis tegema, tavaliselt neid isegi ületama, aga jah. Nii ei läinud.

Selge, mis seal ikka, läheb käiku plaan B ehk et poeglapsega linna jalanõusid ostma, sest praegused juba ribadeks ja siis kinno. Kust jalanõusid saab, on tavaliselt raketiteadus, tavakingapoodide valik on minu meelest üsna jabur ja üle mõistuse kallis (lapsele, kes kahe kuuga tossud pasteldeks trööpab, ei tihka ma 60euroseid ketse soetada. No olen ihnur.) Aga et viimati saime hea hinnaga hurmavad tossud Nextist, siis tuligi auto nina sinna poole keerata. Ehk siis Kristiinesse.

Siiamaani oli veel kõik ilus. Päike paistis, linnukesed lõugasid, kõik nii, nagu peab.

Kristiines algas aga allakäik. Next – ainsa poena terve suure keskuse peale – oli suletud. Tõttan siis mina, vinguv väikelaps käe otsas kõrvalasuvatest poodidest küsima, kus on Next – mina aru ei saa, kas mina olen juhm või on sealsed töötajad vähe kukud – keegi pole kuulnudki Nexti poest! No ei ole ju ometi nii palju aega möödas sellest, kui ma seal käisin ja see seal oli! Mul on tunnistajad! Umbes täpselt nädal enne Hiinasse sõitu, ehk siis aprilli alguses, see kauplus seal asus, ma võin pea anda. Ei oldud kuuldudki Nextist ka näiteks Marks&Spenceris, mis on (oli) täpselt Nexti kõrval! Üks veidi umbkeelne müüja arvas väheveenvalt, et sissepääsu kõrval, isegi vehkis käega, et sealpool – aga ma nägin tema ebamäärasest pilgust, et tegelt ta ei tea poe asukohast mitte halligi. Ja õigesti arvasin, praegu Kristiine lehel surfates tuvastasin täie kindlusega, et Nexti selles majas ei ole. Ärge jumala eest pange silti poe uksele, et me oleme suletud ja ära otsi meid kui sul on 5aastane, kes vihkab shoppamist. Teiseks, ärge te keskusesse ka kuhugi pange ekraane ega kaarte, kus oleks kirjas, kus mõni pood asub. See teeks elu liiga lihtsaks! Prisma eest ma, olgem ausad, ühe sellise tegelikult isegi leidsin. Seal oli Next täies hiilguses oma tavapärases asukohas, M&S ja ABC Kinga vahel naksilt olemas. Selle väikse erinevusega, et teda seal tegelikult polnud. Olid suured kilereklaamid kirjadega “Keskus uueneb” vmt. Mina sellest ei suutnud välja lugeda, et pood on kinni pandud, tee või tina. Minu viga!

Vähehaaval hakkas usk inimkonda kaduma…

Egas midagi, järgmine samm oli süüa Vapianos. Seal sattusime istume kõrvuti minu nimekaimust suusakuninganna ja tema lastega. Vähe sellest, et lapsed praktiliselt sekundipealt oma pitsad lõpetasid ja me koos kassas arvet maksime, jalutasime me kenasti hanereas koos ka kinno, sealt kommipoodi, vetsu ja – oh seda imet – ka kõrvuti kohtadele kinosaalis. Ainult et mul ei olnud seda elamust kellegagi jagada, Kasperiga ma isegi ei üritanud alustada vestlust, et vaata-vaata, sa istud Šmiguni lapsega kõrvuti ja kui koju jõudsin, ei tulnud ka suure lapse poolt loodetud reaktsiooni. Ei mingit vaimustust, üllatust, rääkimata kadestusest. Vat nii vanad oleme, et kümnesed pole meie suusa-imest kuulnudki! Nii et mul polnud kellegi ees uhkustada! Vahel ikka üldse ei vea…

“Suur sõbralik hiiglane” muide on üks väheseid lastefilme, mida ma olin nõus vaatama. Roald Dahli loomingust ma suuremat ei tea, aga tema elulugu ja tragöödia tütar Oliviaga on mulle tuttav. Ääretult kurb lugu, mis mind väga liigutas. Eks lugege ise. Ja film oligi väga hea, üks paremaid lastefilme, mida ma viimasel ajal olen näinud.

Peale kino mõtlesin siis minna uuele katsele Ülemistesse. Huvitaval kombel oli parkimismajast sisenedes kohe võimalik tutvuda kaupluste asukohtadega ning tee viis mind H&Mi kõrvale Nexti. Kuna poeglaps keeldus koostööst, vedisin ta endale sülle ja komberdasin oma kandamiga poe poole. Next aga, va sindrinahk, oli – võite juba aimata – suletud! Kas ma olen midagi maha maganud või milles asi, et nad on oma poed kinni pannud? Miks, jumala eest, ei või seda märkida kaardile, teha sinna peale kunstiline punane ristike või panna pisike kleepsuke, et suletud, jääb mind nüüd pikaks ajaks painama. Ilmselgelt ei ole vastavatel asjapulkadel tulnud kunagi süles tarida väetit väsinud lapsukest, kes nüüd homme peab kaugele väljamaale sõitma näruks kulunud kaunadega.

Ahjaa, kas ma juba ütlesin, et me sõidame homme lastega + sõbranna ja tema lapsega Soome? Või noh, pidime sõitma? Sest et lugu pole veel sugugi läbi, allakäik alles algas…

Vaevalt linnapiirilt välja saanud, lõi minu uhkes limusiinis plinkima välismaakeelne kiri “Kühlmittel”, mille ma oma nappide saksa keele riismete abil tõlkisin jahutusvedelikuks. Alexela juures palusin abi teiselt Audi juhilt, et ta aitaks mul tuvastada, kus asub jahutusvedelik ja millist ma peaks sinna juurde valama (mul on see valehäbi ammu üle läinud, et küsimuses, milles ma tumba olen, abi paluda. Ilma igasuguse närveerimiseta suudan astuda ligi tundmatule meesterahvale ja paluda tal peadpidi mu auto kapoti alla sukelduda. Tavaliselt nad ei lase seda endale kaks korda öelda, juba enne, kui olen saanud lause lõpetada, möllavad juba mootoris). Info käes, kõmpisin, lakkamatult virisev pambuke käe otsas bensukasse ja jahutusvedelik sai ostetud nagu naksti. Samal ajal nägin, kuidas mu auto juurde aina rahvast juurde kogunes. Väike hoiatussignaalike hakkas nagu korraks peas pinisema, aga lapse virin summutas selle kiirelt.

Auto juures selgus paratamatus. Jahutusvedelik lekkis. Ja mitte vähe. Ja mitte paagist, vaid pigem nagu, noh, radikast. Mis, jumal paraku, viitas vältimatult asjaolule, et Soome sõit selle mõttetu vana parsaga jääb kahjuks ära.

Kuna mu ilu-une aeg juba algas, siis tõmban otsad kiirelt kokku. Soome siiski sõidame (ptüi-ptüi-ptüi, ega ma kindlalt veel ei tea muidugi), asendusautoks sain venna Subaru-rondi – no vähemalt välja näeb hea, seda, et seal ma-ei-ütle-mis kümneid kordi saba on andnud ja seda-ma-ka-ei-ütle pekkis on, seda ju väljamaal keegi ei tea. Ja ma südamest loodan, et ka ei saa teada. Las see jääda meie väikseks saladuseks…Kui nüüd homme pussnuge ei sajaks, siis taastuks jälle mu usk inimkonda. Kuid tõenäosus selleks, olgem ausad, on muidugi väike. Kusjuures, mulle meenub, et ka viimatisel korral kui sai Soome sõidetud, juhtus meil just eelmisel õhtul autoga mingi jama…Jaa, meelde tuli! Oli see vast lugu! Fantastika! Kuid noored-noored, vaadakem kella, mõned siin peavad enne kukke ja koitu ärkama, seega – tänud läbi astumast! Uued uudised juba peale Soome sõitu!

IMG_9256

*niimoodi teatas mulle mu sammulugeja-äpp. 9919 sammu ja “Jäta hea töö!”

Karmen 10!

Minu suur laps sai täna 10aastaseks! Siin sneak peek tema sulnisse kambrikesse. Ehk kunagi tulevad ka paremad pildid, seal lauakestel on praegu homse peo nänn ja muud segavad faktorid. Lilled korjasin ise maja tagant heinamaalt viie minutiga! Jah, sellised toredused kasvavad suvalises koplis! No kes oleks seda uskunud. Palun palun ärge öelge, et ma korjasin miskit kaitsealust taime, ma unustasin punase raamatu koju…

20160701_11262420160701_11265720160701_112712

Palju õnne sünnipäevaks, Karmen!

DSC02523DSC05357

OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERA

DSC00712IMG_0301IMG_2311IMG_3858IMG_9315karmen