Kasperi jalad

Teräää! Kliimapagulane tervitab!

Eile lõime end lille ja käisime Karmeni koolis Oscar gaalal.

17741182_1526420727403052_2018753844_n

Kõik kuuendad klassid tehti gruppideks ja iga grupp pidi tegema filmi. Valida sai kahe zhanri vahel, kas Fantasy või Horror, muidugi kõik valisid Horrori 🙂 Karmen oli operaator ja nende film oli täitsa äge. Ma ei mäleta praegu, mis selle nimi oli…Invisible äkki. No oli verd ja suspense’i ja hirmsat muusikat ja noh, nagu peab. Ning oma klassis nad võitsidki!

17690065_1526421127403012_1875034333_n
Võidutiim.

Aga meil käisid ju siin ühel kaunil kevadõhtul esimesed külalised. Tõid kingitusi ja puha. Kuna ühed meil siin ju lahkuvad, siis õnnestus pool nende köögikappide sisu endale saada ja see oli ikka kohe väga abiks. Aitäh Jana riivi, pannkoogijahu, filmide ja kakao ja kõige muu eest, see tegi tõesti südame soojaks! Mõelda vaid, kui palju rõõmu võib teha kingitus, mis sisaldab vanakooli söetablette (meil hakkasidki juba otsa saama!), LEIBA, päris õiget leiba, SPROTTE..! Okei, sprotid mind isiklikult ei aja ärevusse, aga ma tean kedagi, keda ajavad.

snip
Siin ma alles hakkasin lauda katma. Esiplaanil on, jaa, te näete õigesti – isekorjatud ja -marineeritud seened 🙂

Ma olen hiina keeles juba täitsa proff (hehee, nali!), saan taksos hakkama ja isegi mõnest hinnast saan aru, kui seda mulle öeldakse. Ja näete sellelt sildilt suudan isegi välja lugeda, et esimene vasakpoolne rida on aastaarv! Vist…

17670939_1524660667579058_1117718896_n

Nädalalõpp ja pikad pühad ees, mis muud kui Kampei!*

 

  • Kampei – põhjani!
Advertisements

Pidu Xingzhou tänavas

Huuhh! Nii palju on toimunud, ei tea, kust otsast pihta hakatagi!

Suvi on kohal. Üleeile oli ideaalne kuum soe päev ohtra päikesega. Eile ja täna päikest pole, aga on ikkagi soe. Ei ole sellist lollitamist, nagu Eestis maist oktoobrini – paki kasukas ära, võta kasukas välja, paki ära, võta välja…Eile käisime Karmeniga õhtul väheke shoppamas, koolis on tulemas pidulik üritus, vaja kleite, kingi, kotte, koos lattet juua – , õhtul kell 20 on ikka 21 kraadi sooja, mmmõõnus.

Nädalavahetusel tsekkasime üle Suzhou siiditehase No 1. See siiditeema on üks kummaline värk. Kuidas nad selle peale tulid, kunagi tuhandeid aastaid tagasi, et mingitest valgetest usside jubinatest saab mingit niiti kedrata? Ja kuidas nad oskasid sellest niidist nii imepeent kangast kududa? Maailmatu keerulisi mustreid tikkida? Seal olid väljas ka mingid iidsed siidiriiete leiud, uhkelt värviliste tikanditega kirjatud. See peab ikka üks paras mastermind olema, kes sellise asja välja mõtles. Mis meil eestlastel on vastu panna? Kirivöö ja kihnu seelik kahvatuvad siidimaailma imede kõrval. Oluline informatsioon! Kui sa ostad sealt tehasepoest midagi rohkem kui 50 dollari eest, saad sa kingituse! Nii on pileti peal kirjas.

17474957_1522172474494544_456504868_n
Siin sorteeritakse kõlbmatud kookonid välja. Mis neist edasi saab? Keegi ei tea.
17474965_1522172451161213_1068367143_n
Siin juba on kookonid kuumas vees ja niidirullid on neile sappa pandud ja muudkui väntavad ja väntavad ja valmib siidpehme niit (vaat seal üleval poolide peal on).

Sain isegi käe valgeks, kuis siis muidu.

17506354_1522172264494565_1462955654_n.jpg
Minu osalusel valmib udupeen siiditekk.
17555523_1522172414494550_1970915826_n (1)
Aga siin kootakse siidikangast. Seal all suure rulli peal see ongi.

Peale siidiussikeste vaatamist läks kõht tühjaks. Sõime jaapani restoranis mittemidagiütlevat toitu. Ainult Coca oli neil maitsev. Õnneks olid nad juba sellest ise ka aru saanud ja selle must-valgel kirja pannud:

17555027_1522171661161292_1288766757_n

17619630_1524661047579020_516743591_n

Koduteel põikasime veel puuviljapoodi, üks mees on meil siin draakoniviljahull ja vaatasime, kuidas poe ees oli üks teine mees oma käruga pool bambusesalu kohale vedanud ja ajas neist tähtsa näoga mahla. Ostjaid leidus. Üldse siin on jumala lihtne oma väike bisness üles seada. Näiteks nägin üht vana päikesest parkunud näoga naist bussipeatuse kõrval (muidugi mitte kesklinnas, vaid sellises vähe rustikaalsemas linnaosas) lauakesega, kus peal õmblusmasin. Ja inimesed seisid järjekorras ja tädi muudkui vuristas. Siis veel laialt levinud variant. Kuna on maasikahooaeg, siis on hea mõte käia kusagil ja korjata suurtesse plastmassist pesukaussidesse maasikaid ja neid siis sõidutee ääres müüa. Kes kopkat ei korja, eksole. Või suure käru pealt müüd kauneid kevadõisi. Ostsin minagi, laupäevast saadik on mul vaasides ja ikka on ilusad. Ja kui teenida ei taha, aga endal on mingit teenust vaja, pole ka probleemi. Näiteks on vaja autot pesta. No problemo – pargid oma masina keset vilka liiklusega sõiduteed purskkaevu kõrvale, pang on sul ju endal juba pakiruumis olemas, ammutad aga allikast vett ja muudkui pesed. Lõbus ja tervislik ajaviide.

Laupäeva õhtul saatsime veel Jana ja Jukka pidulikult minema. See tähendab, nad on veel siin, aga kauaks neid enam pole. Sellest sündmusest on mul vaid üks pilt, aga see illustreerib olukorda päris hästi mu meelest.

17555371_1524660970912361_232953526_n

Esmaspäeval käisime Janaga sellises aias nagu Garden of Pleasance. Selline ta oli.

 

Aga nüüd ma hakkan sparglit keetma ja salatit hakkima, meile tulevad täna külalised, naiss! Liha on juba ahjus ja moorib seal mõnusasti. Minu ahi on muidugi naljanumber, Eestis kutsutaks sellise ahju puhul Kodutunne, aga saame hakkama.

Ja lõpetuseks rändom fotod.

17580127_1524660517579073_1958914852_n
Minu lemmikseened, enokid, nii head! Ja ei maksa ka midagi.
17618897_1524660550912403_2126272535_n
Oled sa vahel poes mõelnud, et üks suurus on väike ja järgmine juba suur? Vat siin on sellele mõeldud. 36 ja 38 vahepeale suurus – 37.
17619655_1524660894245702_508418537_n
Üks päev Element Freshis söömas. Mul oli hirmus hea Mediterranean salat kanavardaga.

Namaste!

Ostokset

Ühel päeval käisin Janaga shoppamas Lindu Lu kandis. Seal palju pudipadi poode. No kellel siis pudipadi vaja ei ole? 🙂 Igas poes kohtab Muumi kraami ja mina, teadagi, olen paras sucker Muumi kraami järele.

Ma vabandan, pildid ei ole kõige paremad. Minu uus imetabane Huawei pidi lubaduste kohaselt tegema kick-ass-pilte, aga kus sa sellega. Ja ega kaasa ei aita ka see, et ma klõpsin kõik pildid tavaliselt käigupealt ja kiirustades.

17496188_1520278488017276_1303317713_nMi17467568_1520277658017359_1791412730_n

Mis siin salata, käesolev nädal on olnud parajalt pidune. Ja nädal ei ole ju veel läbi, laupäeva õhtul ootab meid Jana ja Jukka lahkumispidu (nii-nii kahju, et nad ära lähevad, just läks lõbusaks, äähhh). Siin üks öine pildike peojärgsest barbequest vihmasel tänaval (aga sellegipoolest maitses hea).

17440506_1520278288017296_1800874787_n

Üsna sajune on olnud viimastel päevadel. Õhk on just seetõttu olnud erakordselt frešš. Aga toas on nii niiske kogu aeg…Tavaline õhuniiskus on ikka üle 50%, kui mõõtja aknalauale asetan, saan 75% ka kätte. Sel nädalavahetusel plaanis osta niiskuse-eemaldajad, tahaks vähe mõnusamaks toakliimat saada, ei meeldi see tunne, kui voodisse poed, et linad on niisked 😦

17496309_1520278001350658_737475401_n
Palun mulle üks ginseng fruit, see Buddha kujuline.
17506012_1520278428017282_193082028_n
Ostutänav.
17467703_1520277914684000_1068698072_n
Lapsed tegid issile sünnipäeva puhul küpsisetordi.

Vot sellega olen siis viimastel päevadel tegelenud. Ees on ootamas pidu restoranis, järgmisel nädalal on Karmenil koolis black tie-dresskoodiga Oscar gala, ahjaa, ja siis varsti juba ongi lastel koolivaheaeg. Mitte et üks mees oleks siin rohkem kui 4 päeva kuu aja jooksul koolis käinud…

Head ööd!

Ahjaa, tahtsin ju näidata ka pilti magnooliatest. Pildilt ei ole vist aru saada, aga need õied on pea kämblasuurused! Väga ägedad puud.

Sweet 39

Käisin just poes. Näitan, mida sealt tõin, võibolla kedagi huvitab. Ja panen hinnad ka juurde. Enamus asju on ikka väga kirved. Sain poes aru, et kui kaupa valin, siis alateadlikult otsin kogu aeg nn Eesti hindu ja endamisi muudkui kirun ja ohin, kui kallis kõik on. Mida läänelikum toode, seda kallim. Näiteks juust ja piimatooted on röögatult kallid, sajagrammine viil juustu võib vabalt olla 6-7 eurot. Köögiviljad aga on üsna soodsad, meie hindadega võrdsed või odavamadki, samas puuviljad-marjad on pigem kallimad. Eks ma olen endale mingid hinna poolest sobivad produktid ja poed selgeks teinud ning kõige kallimat kraami ei osta. Õnneks on meil köögikappides ja sügavkülmas veel Eestist toodud varusid – küll ma olen rõõmus nende üle, need on kohati ikka väga abiks. Makaronitooteid ma siin veel poest ostnud ei ole, neid meil veel jätkub, aga kui peaks ostma, siis peab arvestama, et oma 3-5 eurot tuleb paki eest välja käia. Samuti ei ole ostnud juustu. Piimatooteid on ka saada vähe, hea, kui piima on. Hapukoort saab ainult ühest poest, Euromardist ja sedagi haruharva, ootasin juba umbes kaks nädalat ja täna siis sain – üksainus tops seda seal oli. Täna avastasin, et samas müüakse ka kodujuustu, samasuguses väikses topsis nagu hapukoort, hind 4,60 eurot, noh jah.

17440040_1517895394922252_1526974929_n

Siin pildil on siis 2liitrine apelsinimahl (18 rmb ehk 2,4 eurot), pool kilo sparglit (3,5 eurot), sibulat (59 senti, kilo on u 80 senti), küüslauku (kilo 7 eurot, siin 70 senti), ingverijupike (kilo 2 eurot, see maksis 20 senti), lehtsalat (kilo 70 senti, see pihutäis siin 20 senti), kirsstomateid (4 eurot kilo), topsis on hapukoor (250 ml, 3,33 eurot – kodus ostaksin pooleliitrise paki, sama kogus maksaks siin 6,66 eurot!), mustas karbis on peotäis mooruspuu marju (1,5 eurot umbes 100 g). Iga-mandariin-ise-kiles maksid 2,4 eurot kilo.

See, kuidas nad siin ükskõik mis asja pakendavad, on täiesti hullumeelne. Iga puuvili eraldi kiles/vahtplastis/paberis. Neli pastakat A3 suuruses megatugevas plastkarbis. Sukapüksid kiles, see kilepakk papp-pakendis ja see omakorda suures ja paksus A4 suuruses plastikkarbis. Iga küpsis kiles, siis kuuekaupa veel kiles, siis see suuremas kiles ja lõpuks mitu küpsisekilepakki suures ja raskes papist pakis. Ostad poest, viid koju, siis pool tundi eemaldad pakendeid, siis viskad ära. Prügi tekib mul siin majapidamises julgelt kolm korda enam. No haige värk, täiega.

Mooruspuu marjad on päris head, magushapukad ja krõmpsuvad. Kui (siidi)ussikestele selle puu tooted maitsevad, miks siis mitte meilegi!

17392906_1517895384922253_1991534204_n

Vaatan siin tehtud pilte ja mõtlen, mida veel pajatada. Aa, eile käisime ju jälle kõrtsus. Jah, pange tähele, “jälle”. Meil siin kodukese lähedal, kohe mõne minutilise jalutuskäigu kaugusel on baaride ja restoranide tänav Ligongdi. Oot, otsin guuglist mingi pildi selle kohta.

Li Gong Di
Pilt internetist lehelt, mille linki mul ei õnnestu siia kopeerida

Noh, selline. Tagasihoidlik, ütleme. Ei midagi erilist. Aga vahel tuleb ette, et jalad viivad kui iseenesest sinnapoole. Ja no kesklinnas on ka teatud kohad, kus on popp käia, kui sa oled valge inimene. Eile siis käisime Camel Baris, seal oli Trivia õhtu (mälumäng). Tiimis olid lisaks meile paar Kalmeri töökaaslast ja tuttavat. Mängus oli üks küsimus Eesti kohta ja me vastasime selle valesti 🙂 Aga mida sa tahad, kui tiimi nimi on Comfortably Dumb. Seda ma pean küll ütlema, et ainus asi, mis sellisel puhul süümepiinu leevendab, on baaris kenasti saadaval. Muidu oleks ikka väga häbi olnud.

Peale Triviat tekkis kerge plaan meie kodukandi, Ligongdi piirkonna Jenny’s Barist läbi hüpata, noh et väike öömütsike teha või kuidagi nii.

17440321_1517895861588872_8463546_n
Õlllepunsu tuuakse lauale ja siis võid sealt kenasti ennast ise teenindada. Jenny’s Bar.

No aga siis sai kell juba 12 ja selgus, et Kalmeril on sünnipäev. Ja et Craig lahkub paari päeva pärast ja ei tea, millal ta uuesti tuleb. Ja siis Ryan mängis trumme, uskumatu, ise on britt ja 22aastane, aga mängib nagu noor jumal. Ausõna, mina ei tahtnud seda tequilat ega džinni üldse juua. Aga pärast silla peal kottpimedas barbequed ma tahtsin küll ja mitte vähe, sellest võib end lihtsalt vigaseks süüa, seened, oad, kanavardad, nuudlikud, mereannid, ise valid ja kohe sealsamas grillitakse ja antakse sulle aurav kauss ette ja külm õlu kõrvale…oehh!. Tegin pilti ka, aga no pime oli noh.

17409685_1517895768255548_634170214_n

Aga kõige parem asi, mis siin praegu selle kuu aja jooksul juhtunud on, ei ole mitte söök ega jook, vaid inimesed, kellega ma tuttavaks olen saanud.  Seda ei biidi miski.

Kanad ja õhtune linn ja Jinji järv

Üks õhtu käisime saksa restoranis seapekki ja hapukapsast söömas (sellest pilti ei ole. Pekk oli nagu pekk ikka). Oli imekaunis päikeseloojang. Tähelepanelikumad märkasid ka sinist taevast – seda ei juhtu siinkandis iga päev.

17321763_1512343485477443_992956834_n17351369_1512343435477448_963231482_n

Mina märkasin aga ühel päeval lastel koolibussil vastas käies kohe bussipeatuse juures aias hiinlastest kanu. Vähemalt kaks tükki oli neid. Karmen imestas: “Ma olen kaheksa kuud siin peatuses bussilt tulnud ja pole iialgi kanu tähele pannud!” Na vat. Mina olen ema ja ma märkan KÕIKE.

17352886_1512343505477441_1183796446_n

Täna oli Kasperil koolivaba puhkepäev. Käisime Jinji järve ääres promenaadil. Oli kuidagi hall ja udune, aga tegelikult päris mõnus ilm, polnud külm ega palav, parajasti mahe ja õhul polnud ka midagi viga. Järve keskel on saar, mingi ekstravagantne paadike isegi sõidab selle vahet, üks päev peaks minema ja ikka selle ka üle vaatama (saare siis, mitte paadi), aga no aega ju ei ole. Teate küll, kellel ei ole kunagi aega – töötul ja pensionäril.

Clouds Melted in Tea Fragrance

Kätte on jõudnud õndsad ajad, kui ise saad valge inimese, või ütleme isegi, kuulsuse kombel (sest sinuga koos tahetakse pilti teha) käia Tiger Hillil (pildid on kõik nii tumedad, tegelikult käisime ikka päise päeva ajal ja ei olnud sugugi nii sünge, mul olid vist seadistused paigast ära)…

17274296_1507260165985775_913341537_n
Karmeni pats teeb vingerpussi.

17270637_1507259279319197_3076595_n

17270301_1507257739319351_1694707079_n
Nartsisside lõhn oli tunda juba kümnete meetrite kauguselt.

17238747_1507258655985926_1234566454_n

17238631_1507268892651569_1563711644_n
Eespool kuulus pagood, tuhandeid aastaid vana.

17238485_1507265249318600_2050003485_n17204535_1507257862652672_1838113259_n

17204537_1507257825986009_2110792457_n
Ploomipuud õitsevad.

17204389_1507259229319202_47835174_n

…ja tulla tagasi koju, kus kellegi hellad käed on pesnud ära sinu rokased põrandad, silunud sirgeks tekid ja triikinud ära päevasärgid. Jaa! Selle viimase naksasime me ise lahti, et kui tahad, et ayi midagi teeks, siis jäta see lihtsalt vedelema. Nii me siis seadsime kortsus särgid kunstipäraselt triikimislauale ja täitsime triikraua veega ning nagu võluväel olid pärast kapis sirged pluusid. No mis on linnukesel muret!

Meil siin küll segasid nii üks kui teine asi Kasperi kooli (lasteaeda? mina ei tea, kumb õigem on, aga Kasperi kuuldes tuleb kindlasti öelda, et see on KOOL) sisseelamise ära, aga no küll ta tuleb, kuhu ta pääseb.

Lapse Hiinas lasteaias käimisel on Eesti omaga võrreldes palju plusse.

Esiteks. Sa ei pea teda viima. Koolibuss viib! Teiseks. Sa ei pea teda tooma. Koolibuss toob! Kolmandaks. Sa ei pea mõtlema, mida ta selga paneb. Selleks puhuks on välja mõeldud selline geniaalne asi nagu koolivorm. Vahetusjalanõusid ei ole vaja, lapsed on terve päeva samades jalatsites. Ei mingit sandaalide jahtimist, ostad mustad tossud ja minek. Laps ise rõõmustab kõige rohkem muidugi selle üle, et lasteaias ei pea magama. Aru ma ei saa, kuidas üks väike inimene jaksab tunde ja tunde järjest naerda, mängida ja mütata ja õhtul ikka hädaldada, et und ei tule. Nagu ta ise ütleb: “Mul on 110 prontsenti!” – ehk siis ole mees ja saa aru, et akud on nii täis, et mingist magamisest ei ole siin nii pea juttugi.

Miinuseid on muidugi ka. Kõikse jubedam on see va lasteaiaarve. Eesti lasteaia hind on selle kõrval kukeköha. Lisaks tahavad nad pappi saada sellesama pioneerivormi, koolibussi, lõunasöögi ja veel mitme muu asja eest. Põhimõtteliselt tuleb kooliukselt edasisaamiseks krediitkaart masinast läbi tõmmata, muidu jutule ei võeta.

17204543_1507277085984083_1967389831_n
Kasper vasakul. Siin tal ei ole veel koolivorm seljas, lihtsalt juhuslikult on ta dressikas pea identne kooliriietega.
17238648_1507275682650890_409868405_n
Kasper käib 1C klassis ja kuulub nüüd Kookaburrade kirevasse perre.
17204333_1507274299317695_1257130913_n
Kooli mänguväljak.
17270294_1507276389317486_2021429722_n
Eelmisel aastal Dulwichis käies öeldi meile, et neil pole koolis ainsatki eesti last, aga et kui tuleb, siis pannakse ka Eesti lipp üles. There you go – sinimustvalge on mastis! Ja isegi õigetpidi!

Eelmisel nädalal samas kohas Karmeni etendust vaatamas käies rabasin koridorist mingi ajakirja ja esimesest suvalisest kohast avades leidsin kohe pildid Karmeni sügisesest Nanjingi tripist ja Karmenist endast:

Korraks tagasi Tiger Hilli käigu juurde. Ära tulles jõudsime pruutkleidirajooni, kus olid ainult ja ainult pruutkleidisalongid, üks uhkem kui teine. Pärast lugesin, et seda piirkonda kutsutaksegi Tiger Hill Wedding Districtiks (või midagi taolist), sinna pidid sõitma kohale pruudid isegi mujalt Hiinast. Täitsa mõistetav, piirkonnas on tõesti uskumatult palju, ilmselt sadu pruutkleidipoode.

17270958_1507257409319384_209533266_n17270095_1507257332652725_524055640_n

17238127_1507257509319374_1670056489_n
Siin müüakse uhketes tualettides nukke. Suurema osa on küll tuul pikali puhunud, aga tühja sest.
17270136_1507257282652730_1921949740_n
Nukkudest rääkides. Keegi on liiga palju Viitkümmend varjundit vaadanud?
17274095_1507269099318215_1243811406_n
Ent leidub ka selliseid “salonge”. Ah ma võin sasipea edasi olla…

Aaga jah, ploomi- ja pirni- ja virsikupuud õitsevad ja päris ilus on. Ja puuviljad, need on siin ikka üle prahi. Need maasikad…millega iganes nad neid pritsivad, mul on seda vaja!

17270241_1507278649317260_2118626947_n