Bu Yong Xie

Mu koomast tagasitoodud arvuti ei tööta kohe üldse! 😦 Seetõttu tahan ära märkida, et käesoleva postitusega olen hirmsasti vaeva näinud ja midagi siin ei ole tulnud lihtsalt.

Eelmisel laupäeval käisime Tianping Hillil meie oma kodulinnas Suzhous. Meile soovitati seda külastada, et pidi ilus kirjute puudega palistatud kohake olema. Mida see ka oli. Kui on üks asi, mille puudust Suzhous ei ole, siis need on maalilised võluvad paigakesed.

23660434_1761525283892594_1929712493_o

23547081_1757371347641321_546234784_o23547213_1757371294307993_230176160_o

23555122_1757370877641368_826112534_o

Selgus, et seal ei olnud mitte ainult ilus tiigikene ja mõned puud ja tilulilud, vaid üks igavene pirakas mägi oli ka.

23635506_1761525670559222_838679467_n

Seekord läks söömisega kuidagi naljakalt. Nagu ikka tuli kohe kohale jõudes hull nälg ja järjekordselt ei olnud seal niimoodi kiirelt miskit võtta peale stinky tofu, küpsiste jm taolise. Müüdi siiski ka topsi-kiirnuudleid. Ja kus häda kõige suurem, siis abi kõige lähem – ostsimegi paar topsi, leti peal kiskusime kaaned maha ja müüjatädike tõi lahkelt naeratades kuumaveetermose. Niks-naks ja topsitäis auravaid nuudleid olemas. Istusime kuhugi kivi peale maha ja mitukümmend hiinlast saavad nüüd kodus korduvalt vaadata, kuidas me nuudleid luristame.

Siis rändasime pool teed üles ja seal kohtasime tädi, kes müüs kurke. Pikki kurke. Kooris kurgi kohe suurde koorekasti paljaks ja ulatas selle nagu pulgajäätise. Viis renminbit tükk – selle show eest ei olnud see sugugi suur summa. Sõid lapsed, sõime ka meie, kurgid maitsesid nagu otse kasvuhoonest, mina ei tea, kuidas nad seda siin teevad. Aga vaadake, milline idee! Mul on tugev plaan minna järgmisel suvel Guns’n’Rosese kontserdile (jaa, meil on piletid olemas!) kurke müütama! Ma arvan, et sellel mõttel on jumet.

23660481_1761525360559253_1595432527_o

Üleval olid suurepärased vaated. Mägi oli igati võimas. Seal oli ka selline pilu, kust läbiminekuks tuli kõht sisse tõmmata ja kus ma sain teadlikuks, et olen klaustrofoobiline. No parem nüüd kui mitte kunagi, eks.

23513216_1757371200974669_1928704291_n

Aga vaated, jah. Peris kenakesed teised.

23583894_1757371107641345_1416223523_o23555347_1757371177641338_1180446334_o

Noja kui alla tulime, siis hakkas juba hämarduma ja oli ju jälle nälg ja siis ma sain osta oma lemmik kiirtoitu Hiinas – ahjus küpsetatud maguskartulit ja maisi. Otse kuumast ahjust ulatatakse sulle krõbedas koorikus mõnus bataat – mul on raske paremat tänavatoitu välja mõelda.

Samal laupäeval avati meie kodukandis selline monströösne ehitis nagu Suzhou Center.  Tasub piiluda sellele lingile, mis ma just panin, seal on päris ilusad pildid. Ülemiste keskus on selle kõrval poisike, Suzhou uusim kaubanduskeskus on 300 000 ruutmeetrit, seal on kino, jäähall, saab sõita ponidega ja mängida lasermängu, loomulikult on seal meeletult poode ja restorane ja hotell ja mida kõike. No kohutavalt kohutavalt suur keskus. Esimesel päeval, kui meie olime Tianping Hillil, oli seal käinud 300 000 inimest. Kuivõrd see ei ole isegi kümnendikku meie linnakese rahvaarvust, siis võib see isegi tõele vastata. Meie läksime seda ilmaimet kaema paar päeva hiljem ja siis valitses seal täielik tühjus. Pole ka ime, poed oli suhteliselt mõttetud, enamjaolt üsna kallid, midagi nii väga erilist, mille pärast seal miile ja miile maha kõmpida, minu arust seal küll ei olnud. Ainus põhjus, miks ma sinna veel võiksin minna, on IMAX kino ja kõrvalasuva W-hotelli 37. korruse baari tahaks ka ära näha kui kõige kõrgemalasuva kõrtsi Suzhous, aga muidu peab mind sinna ikka väevõimuga vedama.

23698385_1761524973892625_1491769242_o

Juttu jätkuks veel kauemakski, aga jätkame teinekord, mul on tegemist.* Ja võibolla varsti juba hoopis näost-näkku Eestimaal, sest mina koos noormehega tulen juba selle kuu lõpus. Sedamoodi siis. Olge terved!

*ma ei tahtnud teile öelda, aga ma avasin vahepeal eCoopi lehe ja läksin sinna virtuaalselt shoppama ja ostukorvi kokku panema (singid, juustud, leivad, kuldrenetid (ma ei ole sel sügisel AINSATKI eesti õuna söönud!), lõhe, hapukoor ja kõik muud hõrgutised) ning see haaras mind täielikult, nii et kirjutamine hakkas aina enam lohisema… Ma ei kujutanud kunagi ette, et toidu shoppamine võib nii palju hingele pakkuda. See on nüüd mu uus salapahe – digitaalne toidupoe orgia. Ma usun, et ma suudan sellega kõik õhtud ära sisustada, nii et ma ei panustaks nii väga sellele, et siit midagi eriti sel kuul lugeda saab. Helde käega lisan ostukorvi kohukesi ja piparkooke justkui oleks mul kümneid suid toita. See on nagu mingi arvutimäng. Niimoodi mängida on mõnus. Hetkel ka veel mitte paksukstegev. See kõik on alles ees…

Õnneks on salenduskuur abiks, kui muud enam üle ei jää:

14925592_1137941739587313_7521381063366097004_n
Tegemist on pildiga, mis on jultunult ära kaaperdatud Facebooki grupist “Kalambuur”.

 

Advertisements

Morbiidne hala*

Ja ongi novembrikuu käes! Mitte et sellest meil siin suurt midagi muutuks. Mõnevõrra jahedamaks on küll ikkagi läinud, seda küll. Õhtuti peab ikka suisa kampsiku peale võtma, kes on sellist asja enne näinud…Novembrikuus! Homme lubab ainult 15 kraadi – mis nüüd saab? Ei saagi varbavaheplätudega lapsi hommikul bussile saata?!

Kirjutan esimest korda telefonis, nii et kui tekst jääb imelik või midagi, siis asi on selles ja ma ei saa midagi teha, nii et pole mõtet kaevelda. Läpakas läks ju mul kenasti läpakate taevasse ja ainuke asi, mis oleks ta võinud elustada (või õigemini matusekulud hüvitada), oli kodukindlustus – mis meil on olemas ja mis oleks hea meelega seda ka teinud…kui vaid äksident oleks juhtunud Euroopa piiride sees. Aga ei olnud ju nii. Siis ma veel lootsin, et mõni firma tahab odavat promo ja mulle uue läpaka kinkida (v a Apple, teie tooteid ma ei soovi), aga ka seda ei juhtunud. Nii ma siis sõltungi kõiges nüüd oma Huaweist. Vanainimesele nagu mina tulevad kõik muutused nii raskelt, nii raskelt…

Muidu elame siin nagu ikka. Oleme Trivial käinud. Halloweeni pidusse sattusime ka. Täna kutsuti ühele sünnipäevale, aga ei tea, kas minna…see nädala sees pidutsemine, ää, ei ole meie teema. Mul on siiamaani peavalu teisipäevasest Triviast. On vaja otsustada, millal Eestisse sõita. Kui üldse. Aga siiski. Sest et lapsed. Samas on veebruarikuus ka pikem uusaasta-puhkus. Kuhu siis minna? Keegi teab?

Jätkan siis, kui aega saan (loe: on midagi kirjutada ka).

Kasper valmistub vanni minema. Koos sõpradega.

*kas selline pealkiri on juba kunagi olnud?