Favorita favorita baby

Kaks põhjust, miks mu käsi ei tõuse siia kirjutama: a) mul ei ole ikka veel arvutit ja b) mul on külalised. Nii et kui ma just ei konda nendega ringi linnas, restoranis või keraamikapoes, siis istun ma tühja pilguga laua taga ja nutan taga oma ilusat pilli.

Küll aga olen jõudumööda täiendanud Facebooki lehte, sealne lühiformaat istub mulle hästi. Tule ja tsheki aut!

www.facebook.com/meieeluhiinas

Advertisements

Lai King

Kuidas seda nimetatakse, kui järjest kodus kõik asjad purunevad? Õnn, ebaõnn, karma, lihtsalt tavapärane sügisene ikaldus? Nädal tagasi läks mu läpakas. Eile kallutas abikaasa nõudesahtlit niimoodi, et pooled kokteiliklaasid purunesid. Millest me nüüd külalistega pikka jooki tarbime?! Täna hommikul libises mul käest sulnis klaasanum müsliga. Et meil köögipõrandal on kiviplaadid (hügieeniline – jaa, praktiline – kus sa sellega), purunes see loomulikult algosadeks. Nüüd õhtul mõtlesin olla asjalik perenaine ja sujuvalt multitaskides panna magama noorim võsuke ja keeta ära samal ajal kartulisalatiks saama pidanud kartulid. Lapse sain magama, aga kartulid keesid koos potiga ühtlaseks süsimustaks plönniks. Kus olid teiste pereliikmete nuuskimiselundid, küsite? Laiutan käsi, ei tea! Pereliikmed viibisid samas eluruumis, aga köögist leviva tökatihaisu peale ei liikunud neil ükski närv. Alles peale seda kui hakkasin tekkinud jama likvideerima, kergitati imestunult kulme ja väljendati nördimust koju tekkinud haisva sudu üle.

Aga ma jäin oma reisijutuga ju kuhugi pooleli. Aga kuhu? Disneylandis käisime ära, järelikult jõuame jutuga neljapäeva juurde. Neljapäev on teadagi kalapäev, nii meiegi seadsime oma sammud hotelli kõrval asuvasse randa. Mõte oli kiirelt ujuda ja siis minna linna lõunatama. Rand oli aga nii hea ja vesi nii soe, et jäime sinna kolmeks tunniks. Ma ei tulnud kordagi veest välja. Ma isegi ujusin selle aluse juurde, mis seal taamal ulgumerel paistab.

22278727_1722787271099729_1040622964_n22278807_1722786727766450_1768091185_n

Vahepeal tuli kõlarist teade, et ujuda ei tasuks näljase ja väsinuna, meres olevast võrgust ei maksaks ka üle kaapida, kuna teisel pool võib kohtuda haidega, noh ja midagi veel…et ärge päikese käes ära põlege või miskit. Aga ega meil ju ei olnudki plaanis päevitada või rannas peesitada. Me tahtsime ainult ujuda ja lapsed lainetes möllata. Mida me ka tegime. Mitmeid tunde. Ja mille tagajärjel me nüüd ajame nahka nagu maod…

Plaan nr 2 nägi ette linna lõunasöögile minemist. Olime plaaninud külastada maailma kõige odavamat Michelini restorani Tim Ho Wan. Nii ka sündis. Väljusime metroos peatusest Lai King (ärge ajage sassi omaaegse naljasaatega “Kitsas king”)

22323246_1566035783454231_1016649559_n

ja otsisime restorani üles.

22291708_1722786531099803_99292037_n

Toidu tellimiseks tuli ära täita tellimisleht.

22330967_1722785841099872_449963467_n

Me tellisime sealt neid vermicelli rollse seamaksaga, kevadrulle, aurutatud dumplingse ja paljusid, paljusid asju veel. Kokku võtsime kaheksa sööki ja neli jooki ning arve oli u 30 eurot.

22278771_1722785921099864_170524564_n22290253_1722785537766569_1956555793_n

Alumisel pildil on selline toode nagu “steamed bean curd skin roll filled with pork and vegetable”. Aga maitses nagu kala silmamuna. Konsistents, maitse, see, kuidas kõik krudises ja lirtsus hamba all – ma ei tea midagi, mis meenutaks rohkem kala silmamuna (kui vaid ehk kala silmamuna ise). Ka teised toidud üllatasid meid erilise maitsebuketi, põneva tekstuuri ja omapäraste aroomidega. Linnupete võetud, lahkusime lauast ja jäime külastust meenutama paljude omadussõnadega.


Aga siinkohal ma katkestan, sest meile on jõudnud ärevad uudised. Täna pidid meile külla jõudma ju Ingrit ja Marcel. Marcelil on nimelt Hiina tuur ees ootamas. Läbi Oslo ja Doha ja mille veel jõudsid nad juba nii lähedale kui Hong Kongi, kui ilmnes ootamatu takistus. Selgub, et lennufirma ei luba tshellot lennukisse! Aga tshello, vaadake, on nii kallis aparaat, et seda koos tavapagasiga lennukikõhtu saata – no see on üks väga riski bisnes. Nad ju loobivad pagasit, lisaks on seal suur temperatuurivahe jne. Ja üldsegi – kui ikka tshellole on eraldi pilet ostetud, siis peab tshello lennukisse saama, kas pole. Nii et nüüd on viimane seis selline, et Marcel ei saa tulla, täna tuleb vaid Ingrit ning loodetavasti saab Marcel tulla homme. Vot selline on Hong Kong Airlines! Et te siis teaksite, et tshelloga lennates tasub valida teine lennufirma.

14044905_1001450203307243_1911626820_o
Kasper, Marcel ja tshello.

King Kong

Üldiselt pidi sellest tulema hea nädal. Hiina tähistas vabariigi sünnipäeva, koolid ja tehased keelati selleks ajaks ära…ja meil olid ostetud piletid, oujee.

(See on üks hirmus kolepikk postitus ohtrate kuvatõmmistega, et te teaksite)

Etteruttavalt võib öelda, et reis läkski korda ja kõik oli tore (nii tore, kui üks lastega tripp olla saab, eksole). Ainult etapp vahetult enne lennujaama tõttamist läks untsu. Ärge kunagi hakake tegema oma tuttuue läpakaga check-ini, tass kuuma kohviga pakkimisest rahutus käes! Jah, mu äsjasoetatud tehasegarantiiga kaunis pill on omadega õhtal. Kirjutan seda postitust lapse Maciga – jumal, kuidas ma ei suuda seda aparaati mõista…ja tema mind…kes küll sellise idiootse keerulise raali välja mõtles. Ma pean isegi lehe allapoole kerimiseks lapselt abi küsima, nii madalale olen langenud. Ma ei oska muud öelda, kui et elu nõuab ohvreid…

Ühesõnaga, kui lastel ja meestel algas vaheaeg, võtsime me kätte ja sõitsime ära King Hong Kongi. Shanghaist saab HKsse 2,5tunnise otselennuga. Muidugi läheb sellele ajale otsa veel 2 tundi autosõitu lennujaama, aga kokkuvõttes ei ole see midagi hullu. Sinna lendasime China Easterniga ja tagasi Hong Kong Airlinesiga. Kuigi kõik hoiatasid meid hilinevate või ärajäetavate lendude eest, sujus kõik meil kenasti. Lennukis anti isegi jäätist!

Idee järgi peaks Hong Kong nagu Hiina olema, aga tegelikult tekkis ikka täitsa välismaa tunne. Kohe lennujaamas katsetasime värisevate kätega ära ja see oligi tõsi – ilma VPNita sai Facebooki, Gmaili, Googlisse! Inimesed, isegi taksojuhid, rääkisid KÕIK inglise keelt. Tänavasildid, bussiajad, plaanid ja kirjad olid rahvusvaheliselt mõistetavad.  Sügav reveranss 99aastasele Briti impeeriumi ülemvõimule! Kahjuks on see ilus aeg nüüdseks läbi. Siiski on HKil säilinud teatav autonoomia ja minu hinnangul on see neile ainult kasuks tulnud. Neil on oma raha, dollar ja isegi liiklus käib teistpidi kui mujal maailmas. Aga tühja sest liiklusest, kui internet on kättesaadav!

22291719_1566040206787122_1023681189_n

Kohale jõudsime me öösel umbes kella 23 paiku ja õues oli 32 kraadi! Sõitsime oma strateegiliselt valitud (läheduses rand, hotellis välibassein, metroo ligipääsetav) hotelli ja puhkasime õndsat und Hiinas nii tavapärastel madratsitel, mis olid pehmed kui kivi.

Vaated hotellile ja hotellist:

22330902_1722793931099063_652297985_n
Vees paistev takistusriba on haitõrjevõrk.

22330880_1722787357766387_2107696566_n22330799_1722788454432944_2025022486_n

22290577_1722788397766283_182553725_n22323261_1722795521098904_44992995_n22291649_1722786201099836_356039370_n

Esimesel päeval otsustasime külastada Victoria Peaki ehk HK kõrgeimat tippu. Me küll teadsime, et asi on hull – sest et Golden Week – , aga tegelikult oli veelgi hullem. Järjekord vagunisse, mis viis mäetippu (ja muudmoodi sinna saada ei olekski olnud võimalik), oli 3-4 tundi.

22330697_1566040013453808_1362135702_n

Seisime seal mõne aja ja nägime, et niimoodi ei jõua me kuigi kaugele, seega ostsime kiirpiletid, millega oli tuugalt täis vaksalis vaja trügida vaid umbes tunnike. Ja juba me sõitsimegi 428 meetri kõrgusele üles, kõrghooned vagunist vaadatuna nii imelikult viltu ja kõrvad lukus.

Avanevad vaated võtsid tummaks.

Ühel pool oli pilt selline:

22278579_1722796244432165_2105084985_n22278531_1722795624432227_854815656_n

Teisel pool selline:

22290211_1722795004432289_668170463_n

22323220_1722794704432319_1315877372_n

Tipus olevas kümnekordses hoones asus ka vahakujude muuseum, aga sinna me ei läinud.

22291640_1566039610120515_437014498_n22291642_1566039636787179_1140846034_n

Sama piletiga sai sõita kahekordse pealt lahtise Hop on – Hop off bussiga, mida me ka tegime. Eks me mõlemad oleme mõnevõrra ikka reisinud, aga sellist linna pole me kunagi näinud. Asustustiheduselt (ja veetarbimiselt) on Hong Kong maailmas esikohal. Linn on metsik kombo kõrghoonetest, miljonitest poodidest ja kohvikutest, templitest, inimeste hordidest, tänavaturgudest ja räämas nurgatagustest. Ehtne linnadzungel.

22264559_1722791827765940_2092697652_n

22323110_1566036926787450_1895902408_n22323125_1566039540120522_1968075371_n22323272_1722793074432482_1680830440_n22323041_1722795494432240_1829110950_n22292071_1566036793454130_124337430_n

22330659_1566039580120518_290854738_n22330759_1722796731098783_496297907_n

22359215_1722794247765698_2064029087_n22323233_1722796594432130_1070173383_n22291600_1722794001099056_703924064_n

Pidin vahepeal väikse pausi tegema ja sääsevastase spreiga ennast töötlema, aga nüüd lasen edasi. Kas ma muidu juba mainisin, et see on hiidpikk postitus koos paljude, paljude fotojäädvustustega?

Teisel päeval me läksime jälle bussiga sõitma, kuna liine on mitu ja bussipilet kehtis 24 tundi. Siis kohtusime me bussi peal eestlane Liivoga, kes oli omal käel tulnud Hong Kongi avastama. Olgugi et rõõm kaasmaalase leidmise üle oli suur, läksid me teed lahku ja enam me ei kohtunud mitte iialgi 😦

Kolmandal päeval võtsime ette teekonna Disneylandi. Sinna sõidab lausa eraldi metroorong.

22290561_1722791381099318_1380009753_n

Meie sõitsime ka sellega.

 

HKis on hea mõte soetada endale Octopus kaart, kuhu saab raha peale laadida ja mis kehtib minu arust igal pool – bussis, trammis, metroos, MacDonaldsis ja sajas kohas veel. Piletid on sellega pisut soodsamad ja mugavusest ei tasu üldse rääkida.

Ühelainsal päeval meie reisist sadas vihma ja see oligi see sama Disneylandi päev. Kuid see ei takistanud meid üritusest viimast võtta.

22290557_1566036360120840_623963763_n22331052_1722792521099204_701878481_n22331072_1566036430120833_911478198_n22331098_1566036316787511_1117066125_n22323048_1722790051099451_1656367791_n22330740_1722791354432654_1114795725_n

22359251_1566036246787518_249554327_n (1)22359404_1566036206787522_576098146_n22384879_1566036100120866_1484865928_n

22290446_1722790571099399_350471717_n

22292021_1722792231099233_683555674_n
Tsheki, mis on teksaseelikul kirjas.

Oeh!

Ma teen väikse pausi, sest elu tahab ka elamist ja jätkan…pole aimugi, millal, sest arvutit mul ju pole.

Stay tuned!

PS Kui te soovite 10% oma majutuskuludelt kokku hoida, siis kasutage Bookingus bronnimiseks seda linki: https://www.booking.com/s/27_8/a29769fb. Siis saate väljatshekkimisel kohe kümnendiku tagasi ja minule laekub ka väike kopikas, suisa 15 dollarit. Käsi peseb kätt, amigos, kas pole tõsi!

 

Igavene esmaspäev

Mis siis nüüd juhtus? Kõik on kuidagi viltu keeranud.

Esiteks see, et mind kogu aeg süüakse elusalt. Ööd otsa ma aina sügan ennast nagu nõrgamõistuslik. Lähen lapsele koolibussile vastu, ootan peatuses viis minutit, teised emad ja ayid seisavad viisakalt ja naeratavad malbelt, mina keksin jalalt jalale ja aina kratsin ennast. Kui toas on sääsk, siis see tahab ainult mind. Kedagi teist meie peres nad ei puutu. Mul on kehal miljon erineva raskus- ja kestvusastmega kupla. Vali ise, mida kraabid, igal juhul on mõnus. Täna olid jalas pikad püksid ja sokid, nende vahele jäi 6 mm laiune katmata piirkond. Mõni minut ja seal ei olnud enam peale kuplade midagi näha. Akende ees on kogu aeg võrgud, aga ikka need sunnikud saavad kuidagi sisse.

Siis see ilm. Mitu päeva järjest ainult sajab. No soe on, olgu, seda küll, aga see vesi, mis alla tuleb, on hirmus märg! Käisime laupäeval väljas, mu kingad said läbimärjaks ja on siiani märjad – selles niiskuses ju ei kuiva midagi. Toas on niiskus kogu aeg sinna 70% kanti, kuigi niiskuseemaldaja huugab nagu homset poleks. Alla 64% pole mina toaniiskust saanud. Elame nagu vihmametsas, kuiva kohta pole hamba all.

girl-422243_1920

Ega sellega mu vaevade org ei lõpe. Tervis on tuksis. Algas see kinnise ninaga ja ei läinud poolt nädalatki, kui sain juba full-blown nohu. Oleks siis ainult nohu. Mul on mingi huvitav kombo tatisest ninast ja kõhuhädast. Kehv enesetunne veel pealekauba. Äkki mul on see supermalaaria? See küll täiesti kattub:

Malaaria ülekandjateks inimesele on nakatunud emased Anopheles-sääsed. Sääsed toituvad ja hammustavad inimesi öösiti, videvikus (pärast päikese loojumist) ja varahommikul (koidikul enne päikese tõusu).

Ma olen täiesti kindel, et need on emased sääsed olnud, kes mind on purenud! Nii tigedalt ei suudaks ükski isane järada. Ja öösiti, muidugi ründavad nad mind öösiti. Ja kui loen seda:

Kui malaaria avastatakse varases staadiumis ja asutakse seda kohe ka ravima, siis saavad patsiendid üldjuhul terveks. Malaaria võib aga areneda väga kiiresti ja ravi saamata võib patsient surra juba mõne tunni või päeva möödudes.

Ma pean kurvastusega teatama, et mul ei ole seda haigust avastatud ei varases ega ka mitte hilises staadiumis 😦 Keegi peale dr Google’i ei ole suutnud minu tõbe diagnoosida 😦 Eks ma pean siis haige edasi olema, kuni minuni jõutakse…

Funny-Sad-Meme-Right-Now-I-Am-Feeling-Picture

Aga ma ju lubasin anda Trivia vastused. Ma päris lihtsaks ei taha ikkagi seda teha, annan natuke vihjeid.

Rich Coast. – Coast…Cost..Costa…?

Land Below Aegean Sea. – no mis riik on Egeuse mere all? Eg…eg….eg..?

Land of Silver. – kuidas on hõbe ladina keeles? Vale vastus, õige on argentum. Argent…?

Little Venice. – Riik, mille nimi on tuletatud Veneetsiast. No mis see võib küll olla.

Land of Mussa Ben Mbiki. – ütle Mussa Ben Mbiki seitse korda hästi kiiresti, mis riigi saad?

Aarialaste riik (mida me ei teadnud) on Iraan.

City of Lion on Singapur.

Homme on jälle Trivia, aga meil ei ole lapsehoidjat. Lapsehoidja sõitis Moganshani (kirjapilt teadmata). Tuleb alles reedel. Pakkis kaasa näksid ja taskulambi, ööbivad ühe öö telgis ja ülejäänud hotellis. Päev peale tagasijõudmist on meil plaanis koos ära sõita. Järgmine nädal on ju Golden Week, mispuhul suletakse koolid ja tehased ja süüakse Moon Cake’isid ja ollakse ilusad ja head. A meie, meie sõidame ära. Sest et need sääsed, noh. Egas need ju ei puhka.

hong-kong-1209806_1920

Kõigile ikka palju tervisi!